RED STAR BAUTY TIGGER 8a. (veebruar 2016)
Passis on nimeks Tigger ja siin lehel nii ametliku nimega kui ka hüüdimega Tiiger sugupuu: http://register.kennelliit.ee/reg/index.php?page=dogCard&dogId=94901
Siin jutuke kuidas Tigger meile jäi ja mis mees ta on:
Brendal oli 7 kutsikat-2 emast ja 5 isast. Algul oli mul plaanis üks emane endale jätta.Nimigi sai Britta. Aga kuna mul oli endal laps tulemas siis ikkagi otsustasime, et ei jäta endale ühtegi kutsikat. Firefox ja Shadow nimed panid tulevased omanikud. Tigger sai nime sellise selle pärast, et ta oli kõige äkilisem ja tormakam teiste suhtes. Teised said nimed kuidagi tunde järgi. Ja mul on siiralt hea meel, et kõik omanikud on jäänud minu valitud nimede juurde. Kõige varem läksid ära meilt Britta ja Shadow. Järgmisena Skippy siis Louis siis Bruce ja Tiggeriga oli nii… Kuna ma olin eelnevatel aegadel Pärnus Kenno Loomakliiniku klient Brendaga ja Brendal oli suveti mereveest tingitud naha kihelus. See tekkis Brendal suvel kui sai palju meres käidud. Ja kliinikus sai ka see lõpuks selgeks (ja seda rääkisin ma ka kõigile kes kutsika ostsid). Aga seoses sellega, et ühel Kenno Loomakliiniku arstil on isiklik vaen minu mehe kinnisvara arenduse suhtes, siis otsustas ta sekkuda ka minu kutsikate müüki. Ja päris mitmele reaalsele ostjale ütles, et selle koera kutsikat tema küll ei soovita võtta, et see on nii allergiline koer. Nii oligi Tigger juba nelja kuune. Pärnu näitusel ostis üks meie kandist inimene ta ära. Aga tehing kestis kolm tundi. Kuna ostja ütles, et neil on vana koer ja see aina on kutsikal seljas ja uriseb. Kui küsisin, et kas ta ka ründab kutsikat või teeb liiga siis seda ei olnud. Otsustasin, et lähen vaatama kuidas olukord on aga samal ajal kui mina jõudsin nende juurde olid nemad kutsikaga minu koju jõudnud. Noh siin jääb alati küsimärk õhku, kuna nad suhtlevad ka selle loomatohtriga ja……? Sellest ajast peale ei ole ma ka enam Kenno Kliiniku klient, kuna nende töötaja levitas valet ja kui kliinikus sai sellest räägitud, ei pakutud ka mingit lahendust.Meil oli ka vestlus omanikuga, tema muidugi vabandas aga… Ja siis ma tegingi otsuse, et rohkem ma seda kutsikat ei müü. Edaspidi pidin paarile inimesele ära ütlema, aga ma olen selle otsuse üle ülimalt rahul. Kaks koera on ikka kaks koera. Ma tõeliselt naudin neid hetki kui koerad omavahel hullavad ja hullutiire jooksevad. See kuidas Tigger kaupleb Brendat mängima, käib ja õrritab, naksutab hambaid ja narritab. Väga lahedad on nad. Ja Brendale on see ka kasuks tulnud. Ta on küll kurb kui ma kodust ära olen aga kurbus läheb kiiremini üle. Ja nad on ka enamus ajast väljas. Varem oli Brenda ainult minul sabas. Kummaline oli kutsikate puhul selline asi, et kui Brenda kellegiga tahtis ise mängida siis oli see Tigger, et vahest tegi tema oma valiku juba kohe alguses ära. Ta mängis teistega ka kui teised tahtsid mängida aga just kui ta ise tahtis mängida siis ikka Tiggeriga.
Tigger on Brendast vägagi einev.Ilmselt isane ongi teistsugune. Ta on selline lihmaki-lahmaki. Ma ikka ütlen, et meie pere ullike. Elame me metsas. Kui esimest korda linna läksin kahe koeraga ei osanud ju ette arvata, et kuidas Tigger käitub. Ei olnud ju ta ka rihmaga käinud, vist paar korda kodu läheduses. Aga uskumatu, ta oli nii tähtis ja kõndis täiesti rahulikult ilma tirimata. Ma olin täiesti üllatanud. Tundus, et tal tuli see loomulikust inteligentsist, aga siiani kui panen ta rihma otsa on ta kohe rahulik ja uhke hoiakuga, muidu kui jookseb lahtiselt siis on lihmaki siia lahmaki sinna, väsimatu jooksja. Brenda hakkas kahe aastaselt juba rahulikuks jääma aga Tiggeri puhul ei paista seeda veel kuskilt.Tiggerile meeldib igasuguseid täpikesi, linde, liblikaid, kiile jne. taga ajada – väsimatult. Vahest narritame teda taskulambi valgusega, oh tal piisab sellest kui taskulambi keegi võtab, juba on ta valvel, et kust see valgus tuleb. Tiggeril meeldib ka mängida pallide jms, mis Brendale pole kunagi huvi pakkunud ja ilmselt ka tänu sellele ei saa ka Brendal sädet sisse. Tigger on siiani selline kutsikas-poisike. Temaga ei tule asjad nii kergelt ja kiiresti kui Brendal. Brendale piisas paarist kolmest korrast ja tal oli asi selge aga Tigger tahaks nalja teha ja veiderdada. Aga viimasel ajal olen vaadanud, et nagu juba midagi koidab. Lihtsalt endal peaks rohkem aega olema, kui tahaks ka mingeid tulemusi saavutada. Jahikirg on Tiggeril samasugune nagu Brendal. Enne oli üks koer kadunud kui mingi jänes või kits oli lähedal või lõhn oli liiga värske, nüüd on nad mõlemad kadunud. Tavaliselt tulevad nad erinevatel aegadel tagasi nii 5-10min. Aga ükskord olid nad oma 20min. kadunud ja kui lõpuks tulid siis ilusti koos. Tigger jälgib päris palju mis proua ees teeb ja siis ta tormab sellise hooga ees minema ja kui selgub, et ei olegi midagi mille peale tormata siis ta teeb sellise olemise, et ah ei olegi midagi huvitavat, ma niisama siis toimetan.
Kokkuvõtteks olen ma väga tänulik Reginale, et ta oli nõus tundmatule inimesele andma oma kutsika. Ma ise poleks võibolla viitsinud näitustel osaleda, koolitada ja pesakonda teha lasknud, kui poleks olnud kohustust ja lubadust. Ja samas ka, et asjad läksid Tigger nii, et ta jäi meile- see on veel topelt õnn. Ma tõesti naudin oma koeri nad on jube vahvad mõlemad. Arvan, et ei vaheta seda tõugu mõne teise vastu. Minule sobib see, et nad on intelligentsed, kuulekad, vahest ka natuke sulid, et kui sa midagi neile ütled siis nad nagu lapsed katsetavad korra, et kas ikka peab ja kui ütled korra kõvema häälega siis on selge, et ikka peab, sõbralikud (kui käin kuskil koertega, ma luban koeri katsuda, neid see ei häiri ja üldse on nad väga vahvad koerad.