Tervueren kuulub karjakoerte rühma. Algselt kasutati teda loomade karjatamisel. Tänapäeval on nad valve- ja seltsikoerad. Belgia lambakoerad on valvsad ja aktiivsed koerad, kes on väga elavad ning alati tegutsemisvalmis.
Välimus
Pea on pikk ja selgepiiriline, koljuosa ja koon on ligikaudu ühepikkused. Nina on musta värvi. Lõuad on kääritaolise hambumusega. Silmad on mandlikujulised, keskmise suurusega, tumepruunid. Kõrvad on üsna väikesed, kõrge asetusega, väliselt kolmnurga kujulised. Kael on lihaseline ja kergelt kaardus. Rinnakorv on sügav ja graatsiliselt kaardus. Esijalad on pikad, lihaselised; turi rõhutatud. Tagajalad on võimsad ja lihaselised. Esikäpad on ümarad, varbad kumerad ja tihedalt kokku hoiduvad. Liikumine on elav ja vaba. Saba on keskmise pikkusega, madala asetusega ja võib liikumisel tõusta kõrgemale, kuid mitte üle horisontaaljoone. Pealiskarv on tihe ja lühike; aluskarv villane. Karv on lühem peas, kõrvadel ja jalgadel; kaelal, selja lõpuosal ja sabal pikem. Kintsude tagakülgedele kasvavad pikad ja rikkalikud karvad. Isastel on üldjuhul pikem karvkate kui emastel. Näitusekoerte eelistatud karvkatte värvused on musta varjundiga punane, kollakaspruun ja hall. Saba on üldjuhul tumedam või musta otsaga. Näos on must mask ja ka kõrvad on enamjaolt musta värvi. Rinnal, käppade vahel ja tagajalgade varvaste otstel võib veidi valget olla. Veidi valget või halli on lubatud ka koonul.
Isaste koerte turjakõrgus on 61-66 cm, emastel 56-61 cm. Kaal jääb vahemikku 20,5-28,5 kg.
Päritolu
Belgia lambakoera on nelja tõugu – groenendael, tervueren, malinois ja laekenois – ja nad on nimetatud piirkondade järgi, kust nad pärit on. Tervueren on groenendael’ile sarnasem kui teised kaks. Usutakse, et kaks musta sabaga kollakaspruuni pikakarvalist lambakoera ristati ja üks saadud pesakond ristati omakorda groenendael’i esimeste isenditega. Tulemuseks oli esimene pesakond tervueren’i lambakoeri. 1940. aastatel oleks tervueren peaaegu täielikult välja surnud, kuid 1950. aastatel tärkas huvi tõu vastu uuesti.
Iseloom
Tervueren on hell ja ustav kaaslane, kes kaitseb oma kodu ja perekonda. Nagu paljude teiste tõugudega, kel on valveinstinkt, ei soovitata ka neil seda instinkti väiksena julgustada. Nad võivad hakata sind kaitsma ka sobimatutes olukordades. Nende loomulik valveinstinkt ilmneb, kui see vajalik on. Tal on hea huumorimeel ja ta on kiire õppija.
Suhtlus
Lemmikloomana on tervueren pühendunud kaaslane. Temast ei ole erilist kennelkoera, kuna tal hakkab tegevusetult igav ja võib siis pahandust tegema hakata. Tervueren on väga sõbralik ja truu pereliige. Ta ei sobi inimesele, kes soovib lihtsalt koera. Belgia lambakoertele meeldivad igasugused tegevused, mis on seotud vee ja kaevamisega. Nad kaitsevad oma kodu ja pere, kuid kaitseinstinkti ei tohiks koera varajases vanuses eriti soodustada. Sel viisil satub ta segadusse ja võib hakata teid kaitsma ka ebasobivates situatsioonides.
Aktiivsus
Tervueren vajab palju liikumist ja vaimset stimuleerimist. Ta on osav agility- ja kuulekusvõistlustel. Koer on väga aktiivne ja talle ei meeldi pika aega üksi olla.
Treenimine
Tervueren on intelligentne koer, kes õpib kiiresti. Koera treenimisel on oluline järjepidevus. Koera peab sotsialiseerima hakkama juba varajases vanuses. Alates 9. elukuust jõuab koer nn teismeikka ja siis on ka koolitamine raskem. Alustage treenimisega algusest ja umbes 18. elukuuks on see periood möödas.
Pesakond
Pesakonnas on umbes 6-10 kutsikat.
Eluiga
Koera keskmine eluiga on 12-14 aastat. Kuid tervueren võib elada ka vähem või kauem.
Tervis
Nagu paljudel teistel tõugudel, võib ka kõigil Belgia lambakoertel esineda pärilikke silmahaigusi ja puusaliigese düsplaasiat (seisund, mis võib põhjustada liikumisprobleeme). Enne aretamist on oluline kontrollida koerte silmi ja hinnata puusaliigeseid.
Liikumine
Tervueren vajab päevas enam kui kahte tundi liikumist ja vaimset tegevust. Neid on väga kerge treenida, nad on edukad agility’s, kuulekuses ja teistel koertespordialadel. Nad on aktiivsed koerad ega sobi lemmikloomaks, kui peavad terve päeva üksi olema.
Toitumine
Suured koeratõud on suurema isuga ning vajavad väiksemate koertega võrreldes teistsuguses vahekorras toitained, sh vitamiine ja mineraale.
Hooldamine
Tervueren on pikakarvaline koer ja tema kasukas vajab omajagu hoolitsust. Neil on külluslik, pikk ja sirge pealiskarv ja väga tihe aluskarv. Seda aluskarva vahetab emane koer kaks, isane üldiselt ühe korra aastas.
Parim koeratõug lastega perre
Kuigi paljude koerte kohta on arvatud, et nad saavad lastega loomuldasa hästi läbi, tuleb kõiki koeri ja lapsi õpetada omavahel suhtlema, üksteist austama ning turvaliselt koos elama. Ja ka sel juhul ei tohiks koeri väikelastega kunagi üksi jätta, vaid täiskasvanud peaksid neil kogu aeg silma peal hoidma.