{"id":998,"date":"2012-10-16T08:26:12","date_gmt":"2012-10-16T06:26:12","guid":{"rendered":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/?page_id=998"},"modified":"2022-02-02T14:25:20","modified_gmt":"2022-02-02T12:25:20","slug":"ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/?page_id=998","title":{"rendered":"T\u00f5u tutvustus"},"content":{"rendered":"
\n

 \"AAS_3812\"<\/a><\/h1>\n

Belgia lambakoerad on targad, kergesti koolitatavad ja s\u0151nakuulelikud. Nad on v\u00e4ga ustavad ja lojaalsed oma perekonnale, v\u0151\u0151raste suhtes umbusklikud. Nad on julged ja vajadusel valmis oma perekonda kaitsma. Ta on energiline ja liikuv, sobib ainult aktiivsele inimesele.<\/p>\n

Belgia lambakoerad on keskmist kasvu, turjak\u0151rgus on 58-62 cm. Karvakate on k\u0151ikidel paksu aluskarvaga ja v\u00e4ga ilmastikukindel. Laekenois on karmikarvaline, punakaspruuni v\u00e4rvusega mustade m\u00e4rkidega, Groenendael on \u00fchev\u00e4rviline must, poolpika karvaga, Tervueren on pikakarvaline, karvaotsad mustad, p\u0151hiv\u00e4rvus liivav\u00e4rvi v\u0151i punakaspruun ja Malinois on punakaspruuni v\u00e4rvusega ja l\u00fchikarvaline.<\/p>\n<\/div>\n

T\u00f5ustandard<\/strong><\/p>\n

P\u00c4RITOLU: BelgiaKASUTUS: Algup\u00e4rane lambakoer, t\u00e4nap\u00e4eval teenistuskoer (valvekoer, kaitsekoer, j\u00e4lituskoer jne), kes
\non \u00fchev\u00f5rra nii teenistus- kui ka perekoerFCI KLASSIFIKATSIOON:
\nR\u00fchm 1
\nLamba- ja karjakoerad (v\u00e4lja arvatud \u0161veitsi alpi karjakoerad)
\nAlar\u00fchm 1
\nLambakoerad
\nT\u00f6\u00f6katsetega.\u00dcLDMULJE:
\nHarmoonilise kehaehitusega koer, kellel on keskmised proportsioonid, omavahel \u00fchendatud elegants ja tugevus. Tal on ruudukujuline kehaehitus ja ta on keskmise suurusega; tema lihastik on tugev ja kuiv. Ta on
\nvastupanuv\u00f5imeline, kohanenud eluks vabaduses ja talub h\u00e4sti Belgias nii tavalisi klimaatilisi k\u00f5ikumisi. T\u00e4nu oma kehaehituse harmoonilisusele ja uhkele peahoiakule j\u00e4tab belgia lambakoer mulje, milles elegants ja robustsus v\u00f5rdselt liituvad teenistuskoerale vajalikuks v\u00e4\u00e4rikaks j\u00f5uks. Belgia lambakoer peab olema v\u00f5imeline esinema r\u00fchikalt ja loomulike seisudega ka ilma kehalise kontaktita oma esitajaga.T\u00c4HTSAIMAD PROPORTSIOONID:
\nBelgia lambakoeral on ruudukujuline kehaehitus. Rinnakorv ulatub kuni k\u00fc\u00fcnarnuki k\u00f5rguseni. Koonuosa
\npikkus on v\u00f5rdne poole peapikkusega v\u00f5i \u00fcletab seda veidi.<\/p>\n

K\u00c4ITUMINE JA ISELOOM :
\nBelgia lambakoer on valvas ja liikuv, \u00fclevoolavalt elav ja j\u00e4tkuvalt tegutsemisvalmis. Lisaks kaasas\u00fcndinud karja ajamise v\u00f5imele on tal ka maja ja \u00f5ue suurep\u00e4rasele valvurile vajalikud v\u00e4\u00e4rtuslikud omadused. Ta seisab oma isanda eest ilma v\u00e4hemagi k\u00f5hkluseta, taandumata ja kirglikult. Ta \u00fchendab endas k\u00f5iki lambakoerale, valvekoerale, kaitsekoerale ja teenistuskoerale n\u00f5utavaid eeldusi. Tema elav ja virge temperament ning tema kindla iseloomu erip\u00e4rad, milles ei leidu hirmu ega agressiivsust, avalduvad juba tema kehahoiakus ja s\u00e4ravate silmade t\u00e4helepanelikus ilmes. Hindamisel tuleb eriti arvestada \u201erahulikku\u201c ja \u201ekartmatut\u201c temperamenti.<\/p>\n

PEA
\nK\u00f5rge hoiakuga; mitte liialdatult pikk, sirgete piirjoontega, h\u00e4sti voolitud ja kuiv. Koljuosa ja koon on ligikaudu \u00fchepikkused; koon v\u00f5ib vaid \u00f5ige veidi pikem olla, mis annab \u00fcldpildile oma viimase lihvi.<\/p>\n

PEAPIIRKOND:
\nKolju : Keskmise laiusega, pea pikkuse suhtes sobivas proportsioonis, pigem lamedama kui kumera laubaga ja
\nm\u00f5\u00f5dukalt esile tuleva laubavaoga. K\u00fcljelt vaadates kulgeb \u00fclajoon paralleelselt ninaselja joone m\u00f5ttelise
\npikendusega. Kuklak\u00fchm on m\u00f5\u00f5dukalt v\u00e4ljendunud.
\nKulmukaared ja sarnaluud ei tule selgelt esile.
\n\u00dcleminek laubalt koonule : M\u00f5\u00f5dukalt v\u00e4ljendunud.<\/p>\n

N\u00c4OPIIRKOND:
\nNinapeegel : Must.
\nKoon : Keskmise pikkusega, silmade alt h\u00e4sti voolitud; aheneb \u00fchtlaselt nina suunas ja v\u00f5tab pikendatud kiilu kuju. Ninaselg on sirge ja kulgeb paralleelselt lauba \u00fclajoone m\u00f5ttelise pikendusega. Koon avaneb suurelt ja laialt, see t\u00e4hendab, et avatud suu korral on suunurgad tugevasti tahapoole venitunud ja l\u00f5ualuud eemalduvad teineteisest h\u00e4sti laialt.
\nMokad : \u00d5hukesed, tihedalt liibuvad ja tugevasti pigmenteerunud.
\nL\u00f5uad\/hambad : Hambad h\u00e4sti arenenud l\u00f5ualuudes on suured, valged, korrap\u00e4rased ja tugevad. K\u00e4\u00e4ritaoline
\nhambumus; lubatud on ka lamba- ja veisekasvatajate juures soositud otsehambumus. Hammastik on koera
\nhambaskeemi kohaselt t\u00e4iskomplektne. Kahe 1. premolaari (PM1) puudumine on lubatud; 3. molaare (M3)
\nei pruugi arvestada.
\nP\u00f5sed : Kuivad ja t\u00e4iesti lamedad, siiski h\u00e4sti lihaselised.
\nSilmad : Keskmise suurusega, mitte liiga s\u00fcgava asetusega ega ka v\u00e4lja pungitunud, kergelt
\nmandlikujulised, viltuse asetusega, pruuni v\u00e4rvi, kusjuures tumedam silmav\u00e4rv on eelistatum. Silmalaugude servad on musta v\u00e4rvi \u00e4\u00e4ristusega. Pilk on aval, elav, nutikas ja terane.
\nK\u00f5rvad : \u00dcsna v\u00e4ikesed, k\u00f5rge asetusega, v\u00e4liselt v\u00f5rdk\u00fclgse kolmurga kujuline. K\u00f5rvaleht on h\u00e4sti kokku
\nkeeratud. K\u00f5rvade tipud on \u00fclesse suunatud ja t\u00e4helepanelikkuse korral t\u00e4iesti p\u00fcstised.
\nKAEL:
\nHea asetusega, veidi piklik, \u00fcsna p\u00fcstine, hea lihastikuga ja \u00f5lgade suunas \u00fchtlaselt laienev. Ilma kaelalotita. Kuklajoon on veidi kaarduv.<\/p>\n

KERE
\nTugev, kuid ilma raskep\u00e4rasuseta. \u00d5lanukist istmikunukini m\u00f5\u00f5detud kerepikkus vastab umbes turjak\u00f5rgusele.
\n\u00dclajoon : Selja ja nimmeosa \u00fclajoon on sirge.
\nTuri : H\u00e4sti r\u00f5hutatud.
\nSelg : Tugev, l\u00fchike ja h\u00e4sti lihaseline.
\nNimme (lanne) : J\u00f5uline, l\u00fchike, suhteliselt lai, h\u00e4sti lihaseline.
\nLaudjas : H\u00e4sti lihaseline; vaid \u00fcsna kergelt laskuv; suhteliselt, kuid mitte \u00fclem\u00e4\u00e4raselt, lai.
\nRindkere : Mitte laiusesse vaid s\u00fcgavusse ulatuv; roided on nende \u00fclaosast kaarduvad; eestpoolt vaadates on
\neesrind v\u00e4hese laiusega, samas aga ka mitte kitsas.
\nAlajoon : See saab alguse rinna alt ja kulgeb t\u00f5usvalt harmoonilise kaarega k\u00f5huni, mis ei saa olla liiga t\u00e4idlane ega ka hurda moodi \u00fclest\u00f5mmatud, vaid peaks olema kergelt t\u00f5usev ja h\u00e4sti arenenud.<\/p>\n

SABA:
\nHea asetusega, tugeva t\u00fcvega, keskmise pikkusega, v\u00e4hemalt kannaliigeseni ulatuv, eelistatavalt veelgi
\nmadalamale ulatuv; rahuolekus rippuvas asendis ja v\u00f5ib tipus umbes kannaliigese k\u00f5rgusel moodustada kerge
\nkumeruse tahasuunas; liikumisel v\u00f5ib saba t\u00f5usta k\u00f5rgemale, kuid mitte \u00fcle horisontaaljoone, ja tipust
\ntugevamini keerdudes, samas konksu moodustamata v\u00f5i k\u00fcljele p\u00f6\u00f6rdumata.<\/p>\n

J\u00c4SEMED
\nESIJ\u00c4SEMED :
\nLuustik on tugev kuid mitte raske; lihastik on kuiv ja sitke; jalgade seisud on igast vaatenurgast p\u00fcstised ning eestvaates t\u00e4iesti paralleelsed.
\n\u00d5lad : Labaluu on pikk ja kaldus, tihedalt liibuv ja moodustab \u00f5lavarrega piisava nurga, ideaalis 110-115\u00ba
\nnurgaga.
\n\u00d5larvarred : Pikad ja suhteliselt kaldus.
\nK\u00fc\u00fcnarnukid : Tugevad, mitte v\u00e4lja p\u00f6\u00f6ratud ega ka liiga kitsa asetusega.
\nK\u00fc\u00fcnarvarred : Pikad, sirged.
\nRandmeliigesed : H\u00e4sti tihked ja selgete piirjoontega.
\nK\u00e4mblad : Tugevad ja l\u00fchikesed, aluspinna suhtes
\nv\u00f5imalikult p\u00fcstise asetusega ja vaid veidi ettepoole kaldunud.
\nEsik\u00e4pad : \u00dcmarad kassik\u00e4pad. Varbad on kumerad ja tihedalt kokku hoiduvad, k\u00e4papadjandid on paksud ja
\nelastsed ning k\u00fc\u00fcned on tumedad ja tugevad.<\/p>\n

TAGAJ\u00c4SEMED
\nJ\u00f5ulised, kuid mitte rasked. K\u00fcljelt vaadates seisavad tagajalad p\u00fcstiselt ja tagant vaadates t\u00e4iesti paralleelselt.
\nReied : Keskmise pikkusega, laiad, h\u00e4sti lihaselised.
\nP\u00f5lveliigesed : Asetsevad ligikaudu otse puusaliigeste all; normaalselt nurgitunud.
\nS\u00e4\u00e4red : Keskmise pikkusega, laiad, lihaselised.
\nKannaliigesed : Madalal asetsevad, laiad ja lihaselised, suhteliselt h\u00e4sti arenenud.<\/p>\n

P\u00f6iad : Tihked ja l\u00fchikesed. Lisavarbad on ebasoovitavad.
\nTagak\u00e4pad : V\u00f5ivad olla veidi ovaalsed. Varbad on kaardunud ja tihedalt kokku hoiduvad, k\u00e4papadjandid on
\npaksud ja elastsed ning k\u00fc\u00fcned on tumedad ja tugevad.<\/p>\n

LIIKUMINE:
\nLiikumise mehhaanika k\u00f5ikide all\u00fc\u00fcride korral on elav ja vaba. Belgia lambakoeral on hea galopp, kuid
\nenamkasutatavateks liikumisviisideks on samm ja eelk\u00f5ige traav. Jalad liiguvad kehateljega samasuunaliselt.
\nKiiruste kasvades l\u00e4henevad k\u00e4pad liikumise keskjoonele.
\nTraav on keskmise pikkusega edenev; liigutused on \u00fchtlased ja sujuvad, hea tagajala t\u00f5ukega, kusjuures
\n\u00fclajoon j\u00e4\u00e4b kindlaks ja esijalg ei t\u00f5use \u00fclem\u00e4\u00e4ra k\u00f5rgele.
\nLiikumisel n\u00e4ib belgia lambakoer v\u00e4simatuna. Tema liigutused on kiired, n\u00f5tked ja elavad. Ta on v\u00f5imeline
\nsuure kiiruse juures sooritama j\u00e4rske suunamuutusi.
\n\u00dclevoolavast temperamendist tulenevalt ja tema valvening kaitsevajaduse olulisest koosm\u00f5just tuleb see, et ta on pidevas liikumises.<\/p>\n

NAHK :
\nElastne, kuid kogu kerel tihedalt liibuv; mokaservad ja silmalaugude servad on tugevasti pigmenteerunud.<\/p>\n

KARVKATE ja VARIATSIOONID :
\nKuna belgia lambakoertel esineb mitmesugust karvkatte pikkust, kasvusuunda, struktuuri ja ka v\u00e4rvust, on need tunnused kriteeriumiks nelja t\u00f5usisese variatsiooni eristamiseks : groenendael, tervueren, malinois ja
\nlakenois. Neid nelja variatsiooni hinnatakse omaette ja iga\u00fcks neist v\u00f5istleb oma CACi, oma CACIBi ning vastava reserv-sertifikaadi omistamise eest.
\nKarva struktuur : K\u00f5ikidel variatsioonidel on karv alati tihe, liibuv ja hea tekstuuriga; see moodustab koos alusvillaga suurep\u00e4rase kaitseva kasuka.<\/p>\n

PIKAKARVALINE : Karv on l\u00fchike peas, k\u00f5rvalehtede v\u00e4lisk\u00fclgedel ja jalgadel, v\u00e4lja arvatud pika karvaga
\nk\u00fc\u00fcnarvarre tagak\u00fclg k\u00fc\u00fcnarnukist randmeni, kus on niinimetatud narmad. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kerel on karv pikk ja sile, pikem ja rikkalikum \u00fcmber kaela ning rinna ees, millest moodustuvad kaelus ja manisk. K\u00f5rvak\u00e4ikude avad on kaitstud tiheda karvapuhmaga. K\u00f5rvat\u00fcvede \u00fcmber olevast lopsakast karvast tekib pea raamistus. Kintsude tagak\u00fclgedele kasvavad pikad ja rikkalikud karvad moodustavad niinimetatud \u201cp\u00fcksid\u201d. Sabas on rohke ja pika karva moodustatud vimpel.
\nGroenendael ja tervueren on pikakarvalised.<\/p>\n

L\u00dcHIKARVALINE : Peas, k\u00f5rvade v\u00e4lisk\u00fclgedel ja jalgadel on karv h\u00e4sti l\u00fchike. Kogu kerel on see l\u00fchike, rikkalikum sabas ja kaela \u00fcmber, kus sellest moodustub kaelus, mis saab alguse k\u00f5rvat\u00fcvede juurest ja h\u00e4\u00e4bub kurgu alla. Seejuures on kintsude tagak\u00fcljed pikema karvaga narmastatud. Saba on viljapea-kujuline tipu suunas pikemate turritavate karvadega, kuid ei moodusta vimplit.
\nMalinois on l\u00fchikarvaline.<\/p>\n

KARMIKARVALINE : Karmikarvalise variatsiooni tunnuseks on ennek\u00f5ike k\u00f5va ja kuiva struktuuriga karv,
\nmis on sakris ja puutudes otsekui \u201ckrudiseb\u201d. Kogu kerel on karva pikkus umbes 6 cm, kuid see on l\u00fchem
\nninaseljal, laubal ja jalgadel. Silmade \u00fcmber ning koonul ei tohi karv liiga rikkalik olla, et pea kuju sellest varjatud ei saaks. Sellest hoolimata peab koonu karvastik tingimata
\nh\u00e4sti arenenud olema. Sabakarvast ei tohi vimplit moodustuda.
\nLaekenois on karmikarvaline.<\/p>\n

V\u00c4RVUS:
\nMask : Tervueren\u2019il ja malinois\u2019l peab olema v\u00e4ga h\u00e4sti v\u00e4ljendunud mask, kusjuures on sama katkematu musta
\nalaga haaratud v\u00f5imalikult nii \u00fcla- ja alamokad, suunurk, silmalaud. Absoluutse miinimumn\u00f5udena peavad olema mustalt pigmenteerunud j\u00e4rgmised kuus kohta : m\u00f5lemad k\u00f5rvad, m\u00f5lemad \u00fclemised silmalaud ning \u00fcla- ja
\nalamokad.
\nMust looritus : Tervueren\u2019il ja malinois\u2019l p\u00f5hjustavad mustaks v\u00e4rvunud karvatipud musta loorituse, mis
\np\u00f5hiv\u00e4rvuse tumedamaks toonitab. Selline must toon peab m\u00f5juma \u201epeale puistatuna\u201c ning ei tohi v\u00f5tta suurte laikude kuju v\u00f5i tekitada tegelikku triibulisust (v\u00f6\u00f6te). Laekenois\u2019l avaldub must looritus k\u00f5ige v\u00e4hesemal m\u00e4\u00e4ral.
\nGroenendael : Ainult \u00fchev\u00e4rviliselt must.<\/p>\n

Tervueren : Ainult musta looriga liivakarva v\u00f5i musta looriga hall, m\u00f5lemad koos musta maskiga, eelistatum on siiski musta looriga liivakarva v\u00e4rvus. Liivakarva toon peab olema soe, mitte liiga hele ega valastunud. \u00dckski koer, kellel on looritatud liivakarva toonist teistsugune v\u00e4rvus v\u00f5i kelle v\u00e4rvin\u00fcansid ei vasta soovitud intensiivsusele, ei saa pretendeerida hindele \u201esuurep\u00e4rane\u201c.<\/p>\n

Malinois : Ainult musta looriga liivakarva v\u00e4rv koos musta maskiga.<\/p>\n

Laekenois : Ainult liivakarva, millel j\u00e4lgedena musta looritust, peamiselt koonul ja sabas.
\nK\u00f5ikide variatsioonide puhul on veidi valget eesrinnal ja varvastel lubatud.<\/p>\n

SUURUS, KEHAKAAL JA M\u00d5\u00d5DUD :
\nTurjak\u00f5rgus : Soovitud suurused on keskmised. 62 cm isastel ja 58 cm emastel.
\nLubatavus : k\u00f5ikumised kuni 2 cm alla ja kuni 4 cm \u00fcle.
\nKehakaal : Ligikaudu 25 \u2013 30 kg isastel ja ligikaudu 20 \u2013 25 kg emastel.<\/p>\n

M\u00f5\u00f5dud : Keskmised m\u00f5\u00f5dud belgia lambakoerale, kelle turjak\u00f5rgus on 62 cm :
\nkerepikkus (\u00f5lanukist istmikunukini m\u00f5\u00f5detuna) : 62 cm.
\nPeapikkus : 25 cm.
\nKoonupikkus : 12,5 kuni 13 cm.<\/p>\n<\/div>\n

 <\/p>\n

Ajalugu<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Veel 18. sajandi  l\u00f5pul oli Belgias suurel hulgal erit\u00fc\u00fcbilisi ja  erineva  karvkattega  lamba-  ja  karjakoeri.  Loomaks mingisugustki  korrastatust  selles  ebaselguses,  kogunes grupp vaimustunud k\u00fcnolooge selleks, et lasta Curegehmi veterinaar-\u00fclikooli  juures dotsendina  t\u00f6\u00f6taval professor A. Reul\u2019il  end  juhendada.  Teda  v\u00f5ib  pidada  t\u00f5u  loojaks  ja t\u00f5eliseks eestvedajaks.
\nAmetlikult  tekkis  t\u00f5ug  ajavahemikul  1891  kuni  1897.  29. septembril 1891 asutati Br\u00fcsselis Belgia lambakoerte klubi (Le Club  du Chien  de  Berger  Belge);  veel  samal  aastal, 15.  novembril,  organiseeris  prof  A.  Reul  Cureghamis \u00fclevaatuse,  millele  kogunes  117  koera;  selline
\nkoondumine  v\u00f5imaldas  populatsiooni  kirjeldamist  ja parimate  t\u00f5u esindajate v\u00e4lja valimist. J\u00e4rgnevate aastate jooksul  viidi  l\u00e4bi  range  selektsioon  v\u00e4ikesearvulise, omavahel tihedas suguluses olevate aretusisaste hulgaga. 3. aprillil 1892 sai belgia lambakoerte klubi poolt koostatud ja  vastu  v\u00f5etud  esimene,  h\u00e4sti  \u00fcksikasjalik  t\u00f5ustandard. Tunnustamist  leidis  iseseisev  t\u00f5ug  oma  kolme  erineva karvkatte-variatsiooniga.  Siiski,  nagu  toona  r\u00e4\u00e4giti,  j\u00e4i belgia  lambakoer  vaid  lihtsate  inimeste  koeraks,  seega t\u00f5uks,  milleks  ta  etten\u00e4htud  oligi.  Selle  p\u00e4rast    kantigi esimesed  belgia  lambakoerad  St.  Hubert\u2019i  kuningliku \u00fchingu  (Soci\u00e9t\u00e9  Royale  St.Hubert  \u2013  L.O.S.H) t\u00f5uraamatusse alles aastal 1901. J\u00e4rgnevate  aastate  jooksul  n\u00e4gid  belgia  lambakoera tuleviku ees vastutust tundvad k\u00fcnoloogid vaeva t\u00f5u t\u00fc\u00fcbi \u00fchtlustamise ja vigade parandamisega. V\u00f5ib aga \u00f6elda, et aastaks  1910  oli  belgia  lambakoera  t\u00fc\u00fcp  ja  iseloom kinnistunud.
\nAastate  jooksul  on  belgia  lambakoerte  erinevate variatsioonide  ja  v\u00e4rvuste  \u00fcle  peetud  vaidlusi,  samas  kui t\u00f5u  morfoloogia,  iseloomu  ja  kasutusotstarbe  \u00fcle  pole erimeelsusi olnud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00dcldmulje<\/strong><\/p>\n

Harmoonilise  kehaehitusega  koer,  kellel  on  keskmise proportsioonid, omavahel \u00fchendatud elegants  ja  tugevu Tal  on  ruudukujuline  kehaehitus  ja  ta  on  keskmis suurusega;  tema  lihastik  on  tugev  ja  kuiv.  Ta  on vastupanuv\u00f5imeline, kohanenud eluks vabaduses  ja  talu
\nh\u00e4sti  Belgias  nii  tavalisi  klimaatilisi  k\u00f5ikumisi.  T\u00e4nu  om kehaehituse harmoonilisusele  ja uhkele peahoiakule  j\u00e4ta belgia  lambakoer  mulje,  milles  elegants  ja  robustsu v\u00f5rdselt  liituvad  teenistuskoerale  vajalikuks  v\u00e4\u00e4rikak j\u00f5uks.  Belgia  lambakoer  peab  olema  v\u00f5imeline  esinem
\nr\u00fchikalt ja loomulike seisudega ka ilma kehalise kontaktit oma esitajaga.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Iseloom<\/strong><\/p>\n

Belgia  lambakoer  on  valvas  ja  liikuv,  \u00fclevoolavalt  elav  ja j\u00e4tkuvalt  tegutsemisvalmis.  Lisaks  kaasas\u00fcndinud  karja ajamise  v\u00f5imele  on  tal  ka    maja  ja  \u00f5ue  suurep\u00e4rasele valvurile vajalikud v\u00e4\u00e4rtuslikud omadused. Ta seisab oma isanda  eest  ilma  v\u00e4hemagi  k\u00f5hkluseta,  taandumata  ja kirglikult.  Ta  \u00fchendab  endas  k\u00f5iki  lambakoerale, valvekoerale,  kaitsekoerale  ja  teenistuskoerale  n\u00f5utavaid eeldusi. Tema elav ja virge temperament ning tema kindla iseloomu erip\u00e4rad, milles ei leidu hirmu ega agressiivsust, avalduvad  juba    tema  kehahoiakus  ja  s\u00e4ravate  silmade t\u00e4helepanelikus  ilmes.    Hindamisel  tuleb  eriti  arvestada \u201erahulikku\u201c ja \u201ekartmatut\u201c temperamenti.<\/p>\n

Allikas: FCI standard: Belgia lambakoer tervueren <\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

  Belgia lambakoerad on targad, kergesti koolitatavad ja s\u0151nakuulelikud. Nad on v\u00e4ga ustavad ja lojaalsed oma perekonnale, v\u0151\u0151raste suhtes umbusklikud. Nad on julged ja vajadusel valmis oma perekonda kaitsma. Ta on energiline ja liikuv, sobib ainult aktiivsele inimesele. Belgia lambakoerad … J\u00e4tka lugemist →<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":3,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/998"}],"collection":[{"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/3"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=998"}],"version-history":[{"count":11,"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/998\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2014,"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/pages\/998\/revisions\/2014"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/tervunen.tahkuranna.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=998"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}