Minu tee belglase juurde algas saatesarjast Auh-s\u00f5u, kus ma n\u00e4gin Conchitat koos Reginaga. Tollel ajal oli mul endal noor sakslase segu kutsikas Lissi. Ta oli v\u00e4ga arukas koer. Ja kui ma siis seal saates n\u00e4gin Conchitat, seda kui andunult ta oma\u00a0peremehele otsa vaatas ja oli valmis k\u00f5iki k\u00e4ske t\u00e4itma, olin ma t\u00e4iesti v\u00f5lutud sellest t\u00f5ust. M\u00f5tlesin, et kunagi kui mul Lissit ei ole siis kindlasti v\u00f5tan endale selle t\u00f5u. Aga sinna see m\u00f5te j\u00e4i, sest mul ju oli koer. Aga kahjuks j\u00e4i Lissi auto alla just s\u00f5brap\u00e4eva varahommikul. Just oli koer saanud 9 kuuseks ja hakkas juba aru saama mida temalt oodaakse ja tahetakse. Siis l\u00e4ks aega, et sellest kurbusest \u00fcle saada ja suve alguses tuli mul meelde, et oli ju mingi\u00a0v\u00e4ga kift koer aga mis t\u00f5ug see \u00fcldse on. Hakkasin siis internetist saateid l\u00e4bi vaatama ja sain teada, et belgia lambakoer. Siis leidsin kodulehek\u00fclje ja v\u00f5tsin \u00fchendust Marinaga. Ja \u00f5nneks oli \u00fcks pesakond tulemas. Mul ei olnud enne t\u00f5ukoera olnud ja mul ei olnud ka sellist raha kohe v\u00e4lja k\u00e4ia siis j\u00e4i meie tehing katki. Aga augusti algul v\u00f5ttis Regina minuga \u00fchendust ja k\u00fcsis kas ma ikka tahan kutsikat, et lepinguga ja hiljem esimesest pesakonnas loovutan kutsika. Loomulikult olin n\u00f5us, ma ju tahtsin seda koera niii v\u00e4ga. Leppisime siis kokku, et Keilas n\u00e4ituse v\u00e4ravas kohtume ja teeme lepingu \u00e4ra. See oli ka esimene kord kui ma Brendat n\u00e4gin ja sealt sai ka alguse vastastikune kiindumus. Brenda nimi tuli mul kuidagi iseenesest sest \u00f5ige nimi on Scarlett Bevy Demon Dice-sellest nimest ei osanud ma endale sobivat l\u00fchendit leida ja nii saigi Brenda. Kutsikana oli ta ainult minul kogu aeg sabas igal pool, nii nagu vist enamus belglased. K\u00f5ige raskem oli p\u00e4evane magamine, kutsikas peab ju magama aga seda oli ta n\u00f5us tegema ainult minu juuresolekul. Nii kui mingi kr\u00f5ps k\u00e4is nii kohe \u00fcleval, sellega oli \u00fcks igavene jant, pidin vaikselt hiilima \u00e4ra aga tihti ei olnud sellest ka abi. Katki on ta n\u00e4rinud ainult kaks asja- mehe prillid, mis olid \u00f6\u00f6sel maha kukkunud, nendel n\u00e4ris sangad \u00e4ra ja siis mehe jalgratta jalan\u00f5udel kr\u00f5psuga kinnitused n\u00e4rist l\u00e4bi.\u00dctleks selle kohta, et suht kallis maitse. Aga rohkem ei ole ta jalan\u00f5usi ega muud meie asju l\u00f5hkunud. Suur abi Brenda sotsialiseerimisel ja igasuguste n\u00f5uanete osas oli ja on siiani Reeda k\u00e4est. Kui Reet tuli meie juurde oma koera Bellega jalutama ja ma n\u00e4gin kui rahulikult Bellemer jalutas rihmaga siis m\u00f5tlesin, et millal see p\u00e4ev tuleb. Mitte, et mul oleks probleeme olnud aga kutsikas oli niiii elav ja ei osanud rahulikult rihmaga jalutada. Algul Brendale ei meeldinud autoga s\u00f5itmine, oli rahutu, hingeldas ja ronis s\u00f5idu ajal s\u00fclle. Sealt sai alguse k\u00f5rvalistmel s\u00f5itmine-algul viisin lapsi kooli 5km siis juba pikemad s\u00f5idud ja n\u00fc\u00fcd ootab ainult luba millal saab kaasa. T\u00e4naseks piisab kui \u00fctlen mehele, et l\u00e4hen koertega linna. Siis on Brendal asi kohe selge. Kutsikana oli Brendaga mul igal pool kaasas ja natuke sai sellega viga tehtud. Kui pean kodust m\u00f5ned p\u00e4evad \u00e4ra olema on Brenda esimesed kaks p\u00e4eva t\u00e4iesti tujust \u00e4ra ei s\u00f6\u00f6, ei r\u00e4\u00e4gi kellegiga ja ootab v\u00e4rava juures t\u00e4iesti tujutult. Kuskil kolmandal p\u00e4eval otsustab natuke s\u00f6\u00f6ki maitsta. Koolitamisega on Brendaga olnud kerga, ta \u00f5ppis asjad v\u00e4ga kiiresti selgeks aga ainult mingi maitsva asja eest, meil selleks Froliku kr\u00f5bin. Aga kui kr\u00f5binat ei ole siis s\u00e4det ka ei ole. M\u00e4ng teda ei huvita, ilmselt ka minu viga, et ei tekitanud algusest peale mingi palli v\u00f5i nartus vastu huvi, m\u00e4ngisime k\u00fcll aga ilma m\u00e4nguasjat. Brendal ei ole ma t\u00e4heldanud mingit agresiivsust ei teiste koerte ega ka inimest suhtes. Samas kodus on ta l\u00f5ukoer, v\u00e4ga kurjalt haugub kui keegi meie aiast m\u00f5\u00f5dub v\u00f5i tahab meile tulla. Meile on ka v\u00f5\u00f5ras aeda tulnud siis Brenda k\u00e4is inimese \u00fcmber ja ise haukus v\u00e4ga kurjal aga see oli ka k\u00f5ik. Meie \u00f5uel on teine maja kus on ladu ja seal k\u00e4ivat t\u00f6\u00f6tajad juba aastaid aga nendega on nii, et kui nad juhtuvad uute riietega tulema siis Brenda alati noomib nad l\u00e4bi. Metsas jalutades arvab ta ka, et see on tema mets ja teised kes jalutavad seal, et neile on vaja kindlasi midagi \u00f6elda, kuna ma jalutan koertega lahtiselt siis pean ise j\u00e4lgima, et kui kuskil keegi peaks tulema siis pean Brenda enda juurde kutsuma ja temaga kokku leppima, et ei ole vaja midagi \u00f6elda. Vahest ta arvab, et ikka midagi on vaja k\u00e4ratada aga \u00fcldjuhul ta kuulab s\u00f5na. Ja kui juhtub m\u00f5ni teine koer olema siis minnakse sellise hooga peale, et v\u00f5iks arvata, et n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb l\u00f6\u00f6maks aga kui kohal on siis v\u00e4ike nuusutamine ja kogu huvi on rahuldatud, kui just ei juhtu olema m\u00f5ni valge v\u00e4ike nuustik -see on Brenda n\u00f5rkus, oi kus ta siis kepsutab. Selles osas on tal k\u00fcll kehv maise. Meil metsas siin kitsed ja j\u00e4nesed ja see on Brenda n\u00f5rkus. Oli kui palju on neid murelikke minuteid oodatud, et millal jaht l\u00e4bi saab. Tavaliselt tuleb ta suht kiiresti tagasi aga on ka 15min. kadunud olnud. Ja iga kord kui tagasi minu juurde j\u00f5uab siis on selline n\u00e4gu peas -et ma tean k\u00fcll, et ei tohi minna aga mis ma ikka teha saan, \u00e4ra v\u00e4ga kuri ole. See instinkt vist ei kustu. Aga huvi on ainult siis kui objekt liigub. Kord oli noor vares, kes ei osanud lennata ja h\u00fcppas oksalt oksle, Brenda t\u00f5ukas teda ninaga, et liigu n\u00fc\u00fcd, et siis on l\u00f5bus aga kui vares enam ei viitsinud h\u00fcpata siis oligi k\u00f5ik, huvi kadus. Eriti meeldib Brendale luikesid ja parte meres laiali ajada. Meil on madal meri pikalt aga luiged on kavalad ja narritavad ja Brenda l\u00e4heb \u00f5nge ja vahest ujub ikka v\u00e4ga kaugele merele. Ja seda olenemata ilmast. Kord oli suure tuule ja lainetusega nii, et ainult v\u00e4ike Brenda pea paistis kaugelt lainete seest siis oli mul k\u00fcll hirm, et kas j\u00f5uab madalasse tagasi ujuda.
\nSiis kui Brenda sai 2,5 oli mul ju kohustus kutsikas loovutad esimesest pesakonnast. Sai siis otsitud ja valitud kavaler poolast Udai De La Terre Des Demon. S\u00f5it Poola oli Kahekohalises kaubikus, kus Brendal oli ruumi ainult jalutsis olla. Ta talus seda pikka s\u00f5itu v\u00e4ga h\u00e4sti, peaasi, et saab koos minuga olla, k\u00f5ik muu oli t\u00e4htsusetu tema jaoks. Ma olin ise ka v\u00e4ga \u00fcllaunud, et kui rahulik ta oli. Mure oli ainult kakamisega, kuna Brendale ei meeldi kakada asfaldile v\u00f5i niidetud murule siis tuli otsida kohta kus oleks k\u00f5rge hein, aga leia Warssavis kaubakeskuse parklas selline koht, raagus ilup\u00f5\u00f5satse vahel sai k\u00e4hku \u00e4ra tehtud. Kohale j\u00f5udes vaatasime k\u00f5igepealt ise peidmege \u00fcle, oli teine n\u00e4gus ja s\u00f5bralik meie vastu ja Brendale meeldis ka kohe ja nii saigi asi aetud.
\nJ\u00f5udiski k\u00e4tte poegimise p\u00e4ev 21.02.2008.Suht hommikul sain aru, et vist on t\u00e4na see p\u00e4ev olin ise ikka v\u00e4ga \u00e4revil aga siin oli mul Reedast j\u00e4lle v\u00e4ga palju abi. Poegimine l\u00e4ks ilusti ja Brenda oli v\u00e4ga hoolitsev ema, lausa s\u00fcndinud emaks. Tal on siiani ja oli ka enne poegi iga kord peale jooksukat kahe kuu p\u00e4rast oma arust pojad aga see m\u00f6\u00f6dub umbes pooleteise n\u00e4dalaga, siis on ta j\u00e4lle normaalne.<\/p>\n
Edasi jutuke\u00a0kuidas Tigger meile j\u00e4i ja mis mees ta on:Brendal oli 7 kutsikat-2 emast ja 5 isast. Algul oli mul plaanis \u00fcks emane endale j\u00e4tta.Nimigi sai Britta. Aga kuna mul oli endal laps tulemas siis ikkagi otsustasime, et ei j\u00e4ta endale \u00fchtegi kutsikat. Firefox ja Shadow nimed panid tulevased omanikud. Tigger sai nime sellise selle p\u00e4rast, et ta oli k\u00f5ige \u00e4kilisem ja tormakam teiste suhtes. Teised said nimed kuidagi tunde j\u00e4rgi. Ja mul on siiralt hea meel, et k\u00f5ik omanikud on j\u00e4\u00e4nud minu valitud nimede juurde. K\u00f5ige varem l\u00e4ksid \u00e4ra meilt Britta ja Shadow. J\u00e4rgmisena Skippy siis Louis siis Bruce ja Tiggeriga oli nii… Kuna ma olin eelnevatel aegadel P\u00e4rnus Kenno Loomakliiniku klient Brendaga ja Brendal oli suveti mereveest tingitud naha kihelus. See tekkis Brendal suvel kui sai palju meres k\u00e4idud. Ja kliinikus sai ka see l\u00f5puks selgeks (ja seda r\u00e4\u00e4kisin ma ka k\u00f5igile kes kutsika ostsid). Aga seoses sellega, et \u00fchel Kenno Loomakliiniku arstil on isiklik vaen minu mehe kinnisvara arenduse suhtes, siis otsustas ta sekkuda ka minu kutsikate m\u00fc\u00fcki. Ja p\u00e4ris mitmele reaalsele ostjale \u00fctles, et selle koera kutsikat tema k\u00fcll ei soovita v\u00f5tta, et see on nii allergiline koer. Nii oligi Tigger juba nelja kuune. P\u00e4rnu n\u00e4itusel ostis \u00fcks meie kandist inimene ta \u00e4ra. Aga tehing kestis kolm tundi. Kuna ostja \u00fctles, et neil on vana koer ja see aina on kutsikal seljas ja uriseb. Kui k\u00fcsisin, et kas ta ka r\u00fcndab kutsikat v\u00f5i teeb liiga siis seda ei olnud. Otsustasin, et l\u00e4hen vaatama kuidas olukord on aga samal ajal kui mina j\u00f5udsin nende juurde olid nemad kutsikaga minu koju j\u00f5udnud. Noh siin j\u00e4\u00e4b alati k\u00fcsim\u00e4rk \u00f5hku, kuna nad suhtlevad ka selle loomatohtriga ja……? Sellest ajast peale ei ole ma ka enam Kenno Kliiniku klient,\u00a0kuna nende t\u00f6\u00f6taja\u00a0levitas valet ja kui kliinikus sai sellest r\u00e4\u00e4gitud, ei pakutud ka mingit lahendust.Meil oli ka vestlus omanikuga, tema muidugi vabandas aga… Ja siis ma tegingi otsuse, et rohkem ma seda kutsikat ei m\u00fc\u00fc. Edaspidi pidin paarile inimesele \u00e4ra \u00fctlema, aga ma olen selle otsuse \u00fcle \u00fclimalt rahul. Kaks koera on ikka kaks koera. Ma t\u00f5eliselt naudin neid hetki kui koerad omavahel hullavad ja hullutiire jooksevad. See kuidas Tigger kaupleb Brendat m\u00e4ngima, k\u00e4ib ja \u00f5rritab, naksutab hambaid ja narritab. V\u00e4ga lahedad on nad. Ja Brendale on see ka kasuks tulnud. Ta on k\u00fcll kurb kui ma kodust \u00e4ra olen aga kurbus l\u00e4heb kiiremini \u00fcle. Ja nad on ka enamus ajast v\u00e4ljas. Varem oli Brenda ainult minul sabas. Kummaline oli kutsikate puhul selline asi, et kui Brenda kellegiga tahtis ise m\u00e4ngida siis oli see Tigger, et vahest tegi tema oma valiku juba kohe alguses \u00e4ra. Ta m\u00e4ngis teistega ka kui teised tahtsid m\u00e4ngida aga just kui ta ise tahtis m\u00e4ngida siis ikka Tiggeriga.
\nTigger on Brendast v\u00e4gagi einev.Ilmselt isane ongi teistsugune. Ta on selline lihmaki-lahmaki. Ma ikka \u00fctlen, et meie pere ullike. Elame me metsas. Kui esimest korda linna l\u00e4ksin kahe koeraga ei osanud ju ette arvata, et kuidas Tigger k\u00e4itub. Ei olnud ju ta ka rihmaga k\u00e4inud, vist paar korda kodu l\u00e4heduses. Aga uskumatu, ta oli nii t\u00e4htis ja k\u00f5ndis t\u00e4iesti rahulikult ilma tirimata. Ma olin t\u00e4iesti \u00fcllatanud. Tundus, et tal tuli see loomulikust inteligentsist, aga siiani kui panen ta rihma otsa on ta kohe rahulik ja uhke hoiakuga, muidu kui jookseb lahtiselt siis on lihmaki siia lahmaki sinna, v\u00e4simatu jooksja. Brenda hakkas kahe aastaselt juba rahulikuks j\u00e4\u00e4ma aga Tiggeri puhul ei paista seeda veel kuskilt.Tiggerile meeldib igasuguseid t\u00e4pikesi, linde, liblikaid, kiile jne. taga ajada – v\u00e4simatult. Vahest narritame teda taskulambi valgusega, oh tal piisab sellest kui taskulambi keegi v\u00f5tab, juba on ta valvel, et kust see valgus tuleb. Tiggeril meeldib ka m\u00e4ngida pallide jms, mis Brendale pole kunagi huvi pakkunud ja ilmselt ka t\u00e4nu sellele ei saa ka Brendal s\u00e4det sisse. Tigger on siiani selline kutsikas-poisike. Temaga ei tule asjad nii kergelt ja kiiresti kui Brendal. Brendale piisas paarist kolmest korrast ja tal oli asi selge aga Tigger tahaks nalja teha ja veiderdada. Aga viimasel ajal olen vaadanud, et nagu juba midagi koidab. Lihtsalt endal peaks rohkem aega olema, kui tahaks ka mingeid tulemusi saavutada. Jahikirg on Tiggeril samasugune nagu Brendal. Enne oli \u00fcks koer kadunud kui mingi j\u00e4nes v\u00f5i kits oli l\u00e4hedal v\u00f5i l\u00f5hn oli liiga v\u00e4rske, n\u00fc\u00fcd on nad m\u00f5lemad kadunud. Tavaliselt tulevad nad erinevatel aegadel tagasi nii 5-10min. Aga \u00fckskord olid nad oma 20min. kadunud ja kui l\u00f5puks tulid siis ilusti koos. Tigger j\u00e4lgib p\u00e4ris palju mis proua ees teeb ja siis ta tormab sellise hooga ees minema ja kui selgub, et ei olegi midagi mille peale tormata siis ta teeb sellise olemise, et ah ei olegi midagi huvitavat, ma niisama siis toimetan.
\nKokkuv\u00f5tteks olen ma v\u00e4ga t\u00e4nulik Reginale, et ta oli n\u00f5us tundmatule inimesele andma oma kutsika. Ma ise poleks v\u00f5ibolla viitsinud n\u00e4itustel osaleda, koolitada ja pesakonda teha lasknud, kui poleks olnud kohustust ja lubadust. Ja samas ka, et asjad l\u00e4ksid Tigger nii, et ta j\u00e4i meile- see on veel topelt \u00f5nn. Ma t\u00f5esti naudin oma koeri nad on jube vahvad m\u00f5lemad. Arvan, et ei vaheta seda t\u00f5ugu m\u00f5ne teise vastu. Minule sobib see, et nad on intelligentsed, kuulekad, vahest ka natuke sulid, et kui sa midagi neile \u00fctled siis nad nagu lapsed katsetavad korra, et kas ikka peab ja kui \u00fctled korra k\u00f5vema h\u00e4\u00e4lega siis on selge, et ikka peab, s\u00f5bralikud (kui k\u00e4in kuskil koertega, ma alati luban koeri katsuda, neid see ei h\u00e4iri ja \u00fcldse on nad v\u00e4ga vahvad koerad.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Minu tee belglase juurde algas saatesarjast Auh-s\u00f5u, kus ma n\u00e4gin Conchitat koos Reginaga. Tollel ajal oli mul endal noor sakslase segu kutsikas Lissi. Ta oli v\u00e4ga arukas koer. Ja kui ma siis seal saates n\u00e4gin Conchitat, seda kui andunult ta … J\u00e4tka lugemist